Nõudepesumasina kasutamine lihtsustab kodutöid ja hoiab ühtlasi aega kokku. Lisaks veel keskkondlik kasu, sest nõudepesumasin kasutab vähem energiat ja vett, kui seda kulub nõusid käsitsi pestes. Üldiselt on kõik tootja vastava märkega nõud masinpesuks sobivad ehk masinpesukindlad ja neid tohib nõudepesumasinas pesta. Kui järgite lihtsaid reegleid ja kasutate kõige sobivamat Somatit, siis tulevad teie nõud iga kord plekitute ja sädelevatena masinast välja.

Eelloputus­pesu
Olenevalt masina tüübist saab mõningaid loputustsükliga programme otse valida. Need programmid puhastavad üldiselt intensiivsemalt. Asjakohast teavet saab masina kasutusjuhendist või masina tootja kodulehelt. Eelloputuse­puhastuse funktsiooniga loputatakse kõigepealt maha toidujäägid, mida on võimalik külma veega eemaldada. Seejärel algab pesutsükkel värske veega, enne kui pesuvahendi laekast lisatakse automaatselt pesuaine. Olenevalt valitud programmist soojendatakse vett kindlaks määratud temperatuurini vahemikus 35 °C kuni 75 °C. Puhastustsükkel kestab 15–90 minutit ja lõpeb vee väljapumpamisega.

Vaheloputus
Kõigis programmides on vaheloputus. Seda tsüklit on vaja, et eemaldada kogu must vesi ja mustus ning valmistada nõud ette viimaseks loputuseks. Vaheloputus lõpeb vee väljapumpamisega.

Viimane loputus
Kõigis programmides peale eelloputusega programmi on viimase loputuse funktsioon. Vesi voolab masinasse ja see soojendatakse standardprogrammi puhul 75 °C-ni. Soojendamisega ühel ajal lisatakse laekast automaatselt loputusvahend. Somat 7, 10 või Gold Somat All in One'i ja Somat Goldi kasutamisel ei ole vaja loputusvahendit täiendavalt lisada, kuna see sisaldub juba toodetes.

Kuivatus
Kõigis programmides on olemas kuivatamine, v.a nt ainult klaaside kiirpesuks mõeldud väga lühikese „ainult loputuse”. Viimasest loputusest jäänud soojus aitab nõusid kuivatada. Kuivatustsükkel kestab tavalselt 20–70 minutit.

Uuendamine
Suures osas masinates võib kasutada Somat Special Salti soola. Need masinad uuendavad sobivate ajavahemike tagant automaatselt sisseehitatud veepehmendajat, kasutades mahutis olevat soolalahust. Juhul kui kasutatakse toodet Somat All in One või Somat Gold, ei ole vaja nõudepesumasina soola lisada, kui vee karedus ei ületa 21 °dH (Saksa skaala).

Esiteks võite alandada nõudepesu temperatuuri 50 või 55 °C-ni. See säästab u 84 kWh elektrit ja 1497 liitrit vett aastas.
Teiseks, kasutage automaatprogrammi. See leiab nõudele masinas parimad tingimused ning kasutab õige koguse vett ja energiat. Laduge ja sorteerige nõud nii, nagu tootja juhendis on soovitatud. Kontrollige ja puhastage väljalaskeava juures asuvat sõelasüsteemi regulaarselt. Viimaks – kui vähegi võimalik, pange nõudepesumasin tööle ainult siis, kui see on täielikult täis laaditud.

Automaatsed programmid kohanduvad masinas nõude jaoks parimate tingimustega ning kasutavad õiget vee- ja energiakogust, mis aitab keskkonda kaitsta.
Moodsad automaatse nõudepesu vahendid on õige kasutuse korral suutelised saavutama soovitud pesutulemuse isegi 50 °C või 55 °C juures ja seda automaatsete programmidega.

Mõisteid „masinpesuks sobiv” ja „masinpesukindel” kasutatakse sageli nõude omaduste kirjeldamiseks. Mõistet „masinpesuks sobiv” ei ole ametlikult defineeritud ja nõude tootja kasutab seda oma varasemale kogemusele tuginedes. Mis puudutab mõistet „masinpesukindel”, siis mittemetallist nõude katsetamine ja hindamine on täpsustatud kahe rahvusvahelise standardiga: EN 12875-1 ja -2. Nende katsete tulemusi väljendatakse standarditud ikooniga, mis tähistab maksimaalset pesutsüklite arvu, millele nõud peavad kahjustusteta vastu. Metallist esemetele ei ole veel standarditud katseid. Potte ja panne, mis on valmistatud mittemagneetuvatest metallidest või ainult ühest materjalist, saab tavaliselt ilma probleemideta nõudepesumasinas pesta – need on sageli märgistatud kui „masinpesukindlad”. Kui ese on valmistatud muudest materjalidest, nt keha on tehtud metallist ja käepidemed plastikust ja te kahtlete, siis küsige parem toojalt nõu.

Nõud on valmistatud erinevatest materjalidest. See, kuidas ese nõudepesumasinas pesemisele reageerib, sõltub materjali(de)st, millest see on tehtud, ja valmistamise viisist.

Roostevaba teras
Söögiriistad, potid, pannid, lamedad serveerimisnõud, labidad, kulbid ja sõelad on sageli tehtud roostevabast terasest. Erinevalt rauast ja „tavalisest” terasest, roostevaba teras ei roosteta. Seda tänu asjaolule, et raud on legeeritud eri koguste teiste metallidega, eriti kroomi ja nikliga. Roostevaba terast tohib tavaliselt nõudepesumasinas pesta.

Klaas
Klaasi kasutatakse majapidamisnõudes selle eriliste omaduste tõttu, nagu läbipaistvus, valguse murdmine ja peegeldamine, sära, läbilaskmatus ja vastupidavus kemikaalidele. Klaasi tohib tavaliselt nõudepesumasinas pesta.

Hõbe
Lauanõud, mida kõige sagedamini nõudepesumasinas pestakse, on hõbedast söögiriistad. Automaatsetes nõudepesumasinates pesemiseks mittesobivad esemed on dekoratiivsed alustaldrikud, kausid ja lamedad nõud, teeklaasihoidjad, soola-, pipra- ja suhkrutoosid, mis on kaetud märkimisväärselt õhema hõbedakihiga ja millel on sageli täiendav kiht lakki.

Puit
Lakkimata puidust esemeid, nagu segamislusikad, mis ei ole liimitud, tohib masinas pesta. Siiski, need muutuvad tuhmiks ja sageli pealt karedaks. Puidust laudadele, millel on suur pealispind, võivad tekkida väsimuspraod. Söögiriistade puidust käepidemed muutuvad tuhmiks või võivad praguneda. Lakitud puit ei sobi masinpesuks. Puit pundub, mistõttu lakikiht koorub maha.

Keraamika
Kunstkeraamikast savinõud võib jaotada nelja rühma: jämekeraamika, peenkeraamika, portselan ja hiina portselan. Mis puudutab nende materjalide masinpesukindlust, siis kehtib reegel: mida tugevam ja vähem poorne on materjal, seda masinpesukindlam see on.

Plastid
Paljastatud küttekehadega masinates võivad plastmassist detailid kergesti deformeeruda, kui need asetatakse alumisele raamile. Seetõttu on parem asetada mistahes plastmassist ese ülemisele raamile. Kergesti määrivate toiduainete korral (tomatimahl, ketšup, porgandimahl, punapeet, punane kapsas) võib plastmass värvi muuta.

Legeerimata alumiinium reageerib nii hapete kui ka alustega ja võib muuta oma pealispinda isegi siis, kui see on ainult veega kokku puutunud. Mustad plekid alumiiniumil on tuntud ka kui „veeplekid”. Sedasorti alumiinium – nagu sageli kasutatakse küüslaugupressides – ei sobi masinpesuks, kuna kahjustused on pöördumatud. Alumiiniumist valmistatud pottide ja pannide puhul on soovitatav uurida tootja soovitusi, kas esemed on masinpesuks sobivad või masinpesukindlad. Isegi paljastatud alumiiniumist kihid pottide ja pannide põhjas võivad tähendada, et nõud ei sobi nõudepesumasinasse.

Enne masina täislaadimist kraapige maha kõik kergesti eemaldatavad toitujäägid. Eelloputus kraanikausis ei ole vajalik ega ka keskkonna seisukohast mõttekas. Ainsaks erandiks on jäägid, mis ei lahustu vees, nagu spinat, sigaretituhk või hakitud maitsetaimed. Need tuleks esmalt maha pesta, kuna muidu võivad need teiste nõude külge kleepuda.
Nõud peavad raamil kindlalt seisma. Eelkõige tuleb asetada kindlalt klaasid, et need ei saaks üksteise vastu kraapides kahjustada.
Tassid võib asetada raami nurkadesse, samal ajal kui sügavad nõud on kõige parem asetada keskele. Soovitatav on mitte panna esemeid raamile lõdvalt üksteise peale, sest need võivad tekitada „pihusti varju”, mis takistab vee jõudmist kõigi esemeteni nõudepesumasinas.
Veelgi enam, veenduge, et pihustitorud pöörlevad vabalt.
Suured esemed tuleks asetada alumisele raamile, samas kui väiksed ja õrnad esemed, nagu klaasid ja tassid, tuleks asetada ülemisele raamile.
Söögiriistad tuleks asetada ilma sorteerimata söögiriistade korvi, käepidemed allapoole. Kui teie masinal on söögiriistade raam, siis võite söögiriistad enne sellele asetamist sorteerida.
Paljastatud küttekehadega masinates võivad plastmassist detailid kergesti deformeeruda, kui need asetatakse alumisele raamile. Seetõttu on parem asetada mistahes plastmassist ese ülemisele raamile.

Nõudepesumasin tuleks pärast programmi lõppemist mõneks minutiks veidi praokil uksega seisma jätta, et lasta nõudel jahtuda. Alustage alumisest raamist, nii et ülemisele raamile jäänud vesi ei saaks tilkuda all asuvatele kuivadele nõudele.

Kui nõudepesumasinat kasutatakse õigesti, ei vaja see igapäevaselt puhastamist, sest pesukambrit ja raame puhastatakse automaatselt nõudepesutsükli ajal. Siiski, sõelasüsteemi tuleks regulaarselt puhastada.
Kui nõudepesuvahendit lisatakse liiga vähe, suuremaid või väga rasvaseid toidujääke ei ole maha kraabitud või valitud programm ei sobi määrdumise astme, rasvaste jääkide või muude toiduriismete eemaldamiseks, siis võivad toidujäägid nõudepesumasinasse jääda ning vähendada selle puhastusvõimet, takistades veeringlust süsteemis. Sellisel või muul juhul, kui puhastustulemus ei ole enam rahuldav, tuleb puhastada siseseinad ja pöörlevate torude pihustusdüüsid.
Soovitatav on regulaarne puhastamine Somati masinapuhastiga (kuu kuni kahe tagant), kuna see hoiab nõudepesumasina nähtavad ja varjatud vett ringi ajavad osad puhtana.
Nõudepesumasina küljeseinu võib puhastada, kasutades Somati masinapuhasti asemel majapidamises kasutamiseks mõeldud üldpuhastit. Kandke see lihtsalt niiske lapiga peale ja pühkige mustus maha.

Tühjendusvoolik peab olema kinnitatud enne sifooni, mis toimib ühtlasi haisulukuna. Lisaks ei tohi voolikus olla keerdusid.
Teiseks, võibolla oli valitud nõude määrdumise astmele mittevastav pesuprogramm. See põhjustab jääke sõelas või filtrites.
Lahendus: riputage pudel Somati masinapuhastit nõudepesumasinasse ja käivitage juhiste järgi pesutsükkel, kasutades üht kõige intensiivsematest programmidest.
Peale selle võivad põhjuseks olla jäägid uksetihendis. Lahendus: niisutage lappi puhastiga ja puhastage uksetihend.
Kui lõhn tekib sellest, et masinat ei ole pikka aega kasutatud, siis selle vältimiseks kasutage Somat Deodorizing Pearls®-i pärleid. Somat Tabs 7, 10, või Gold aitavad samuti ebameeldivaid lõhnu neutraliseerida ja annavad tulemuseks hästi lõhnava masina pärast iga pesutsüklit.

Pea kõiki kodumasinaid võib ühendada kuumaveetoruga. Reeglina ei tohiks sisselaske maksimumtemperatuur ületada 60 °C – täpsema teabe saamiseks on parem küsida nõu pesumasina tootjalt. Kui nõudepesumasin on ühendatud kuumaveetoruga, väheneb energiatarbimine, kuna vee soojendamiseks pesuprogrammi ajal kulub vähem energiat. Säästetud energia tegelik kogus sõltub sissevoolava vee ja ruumi temperatuurist.
Meie Somati pesuaine tõhusus on kuumaveetoruga ühendatud masinates tõestatult väga hea. Isegi temperatuuritundlikud koostisained nagu ensüümid toimivad täielikult: nõud ja masina siseseinad jahutavad esimese tsükli (eelloputus või põhitsükkel olenevalt valitud programmist) kuuma vee kuni umbes 30 °C-ni.

Kui kasutatakse multifunktsionaalset tabletti (nt Somat All in One või Somat Gold), ei ole mingit loputusvahendit vaja. Veelgi enam, kui vee karedus on kuni 21 °dH (Saksa skaala), siis ei ole vaja lisada mingit regenereerivat soola. Siiski peaksite kasutama regenereerivat soola, kui karedus on suurem, et kaitsta oma masinat ja saavutada parimaid tulemusi. Olenevalt masina tüübist võib hoiatuslamp anda märku loputusvahendi või soola puudusest. Neid lampe võib eirata, kui multifunktsionaalseid tablette kasutatakse õigetel tingimustel.

Käsipesuks mõeldud nõudepesuvahendid ei sobi nõudepesumasinas kasutamiseks. Need tooted toodavad vahtu, mis võib sattuda masina aluspõhja ja põhjustada „veekatkestuse”. Sel juhul peate helistama tehnikule, kes seab masina jälle töökorda. Samal põhjusel tuleks käsitsi eelpestud nõusid enne nõudepesumasinasse asetamist hoolikalt loputada.

70/75 °C intensiivne
Tavapäraselt kuni tugevalt määrdunud potid ja pannid

65 °C tavaline või universaalne
Kinnikuivanud toidujäägid

50/55 °C tavaline või universaalne
Tavapäraselt määrdunud nõud

45/55 °C energiasääst/öko
Tavapäraselt määrdunud nõud (programm võib kesta kauem kui tavaline programm)

35 °C – 45 °C õrn/klaas
Kergelt määrdunud kuumatundlikud nõud (eriti klaasid)

35 °C – 60 °C kiire/lühike
Kergelt määrdunud nõud, millel ei ole kinnikuivanud toidujääke (programm kestab vähem kui tunni, ent võib tarbida rohkem energiat)

Põhjuseks võib olla, et valiti vale programm, nõudepesumasin laaditi valesti täis või et nõudele jäeti mittelahustuvad jäägid. Parim viis vältida kehvi nõudepesu tulemusi on kraapida või pühkida nõudelt pärast kasutamist suuremad toidujäägid ja asetada need kohe nõudepesumasinasse. Veenduge, et masin on korralikult täis laaditud. Pihustustorud peavad saama vabalt pöörelda ja düüsid ei tohi olla blokeeritud. Järgige meie näpunäiteid, kuidas nõusid paigutada.

Liivased jäägid võivad klaasidele, tassidele, kaussidele või kitsastele anumatele tekkida, kui nõud olid liiga määrdunud või pesemistemperatuur oli liiga madal. Kõrgeid, kitsaid klaase ei tohiks panna ülemise või alumise raami nurka, pesuvesi ei jõua takistusteta kõikide esemeteni. Kui toidujääke ei pesta maha, on põhjuseks tihti see, et tegemist oli „pimedate aladega”, st teiste esemete tõttu joa eest varjatud aladega. Kontrollige sõelasüsteemi ja düüse regulaarselt ning puhastage need ummistustest, et vältida toidujääkide ümberjaotumist ja ladestumist.

Kui must tee jäetakse seisma, moodutab see naha, mis võib jääda tassi sisemuse külge. Neid plekke võib olla eriti raske eemaldada, kui kohalik vesi on väga kare või ka olenevalt tee margist. Teeplekke saab eemaldada, suurendades pulbrilise nõudepesuvahendi annust või kasutades 50/55 °C programmis Somati multifunktsionaalset tabletti. Somat 7, 10 või Goldi tabletid on võimelised eemaldama teeplekid madalatel temperatuuridel.

Rasvajäägid kogunevad ja ladestuvad sõelale ja pesukambrisse, kui väga rasvaseid nõusid pestakse tihti lühiprogrammide või kiirtsüklitega. Pesuprogramm tuleb valida alati olenevalt nõude määrdumise astmest. Liigsed rasvajäägid tuleks nõudelt või pannidelt enne nende nõudepesumasinasse asetamist maha kraapida, nt lihtsalt kasutatud söögiriistade või paberkäterätiga. Selleks, et nõudepesumasinat hõlpsalt puhastada, soovitame kasutada Somati masinapuhastit (kui see on teie asukohas saadaval).

Kui vee pehmendamiseks kasutatakse regenereerivat soola, võib jääda nõudele valge, veeslahustuv kiht, mida põhjustab soolamahutist eralduv soolalahus. Selle põhjused võivad olla järgmised:

• Soolamahuti kaas ei ole korralikult suletud, mis lubab soolalahusel pesukambrisse tungida. Sellisel juhul tuleks kaas korralikult sulgeda.
• Kaanes võib olla juuksekarvajämedune mõra ja see tuleb välja vahetada.
• Mahuti täitmisel võib olla pesukambrisse sattunud liigset soola. Sellisel juhul valige lühitsükkel ja laske masinal tühjalt – ilma nõudeta – töötada.

See võib olla lubjakivi. Niisugune kiht võib moodustuda, kui kasutatakse ilma soola funktsioonita pesupulbrit või tablette ja veepehmendussüsteemis ei ole regenereerivat soola. Sellisel juhul tuleks soolavaru täiendada või kasutada multifunktsionaalseid soola funktsiooniga tablette (nt Somat All in One või Somat Gold). Kui vee karedus on üle 21 °dH (Saksa skaala), võib moodustuda lubjakivi isegi juhul, kui kasutate multifunktsionaalseid tablette. Sellisel juhul tuleks samuti soolamahutisse soola lisada ja kasutada koos multifunktsionaalse puhastustootega. Kontrollige veepehmendusüksust, järgides nõudepesumasina kasutusjuhendit, et näha, kas see on seadistatud kohaliku vee kareduse järgi.
Viivitamatu abinõu: laske masinal tühjalt töötada, kasutades Somati masinapuhastit kõige intensiivsemas programmis. See eemaldab lubjakivisetted. Kui masinatäis on üleni kaetud valge, lahustumatu kihiga, võib nõud masina töötlemise ajaks masinapuhastiga oma kohale jätta. Erand: happetundlikud materjalid, nagu emaili või dekooriga nõud.

Tuhmumine on ilmselt tingitud toidust, mida söödi. Toidujäägid, mis sisaldavad väävlit, nagu sinep, muna, juurviljad, kala jne, võivad põhjustada hõbeda tuhmumist. Nõudepesumasinas on väävlit sisaldavatel toidujääkidel rohkem aega esemete peal toimida, kui nad jõuaksid seda teha käsitsi nõudepesu jooksul. Somati tablettide hõbedakaitse funktsioon takistab hõbedal tuhmuda, kui selle põhjuseks on toidujääkide väävliühendite jäljed. Kui toidujääkide kogus on suur või kui masinat kasutatakse ebaregulaarsete ajavahemike tagant, soovitame pesta hõbeda käsitsi kohe pärast selle kasutamist või kasutada kohe pärast nende masinasse laadimist külma eelloputust. Mistahes otsest kontakti hõbeda ja roostevaba terase vahel tuleks masinas vältida. Siiski, hõbeda tuhmumist ei põhjusta ainult välised mõjutused. Hõbedakihi koostis ja töötlus mängivad otsustavat rolli. Näiteks hõbe, mille proov on 800, võib muutuda kuldseks kuni helepruuniks oma kõrge vasesisalduse tõttu, mis on 200 osakest 1000 kohta. Sel põhjusel sobib see vähem masinpesuks. Siiski, kui seda on järeltöödeldud hõbedaga galvaanivannis, käitub see nagu 90 või 100 hõbedakiht. Väga vanadel hõbedast söögiriistadel, mille hõbedakiht on aja jooksul maha kulunud, nii et mõnikord on selle alusmaterjal nähtavale tulnud, on suur kalduvus tuhmuda. Selliseid söögiriistu ei tohiks enam masinas pesta. Üldiselt ei ole mingit võimalust hõbedast söögiriistade tuhmumist täiesti ära hoida. Hõbeesemete värvierinevusi saab kõrvaldada metalli poleerimisvahendiga.

Need „vikerkaarevärvid” on omamoodi tuhmumine, mida põhjustavad teatud tüüpi toiduained, nagu lillkapsas, seller, nuikapsas, seened, kartulid või keedetud kala. On võimalik, et pesuvesi, milles sisalduvad nimetatud ained, põhjustab teistel masinates olevatel esemetel värvierisusi. Mainitud vikerkaarevärvid on väga õhukesed kattekihid, mis jäävad terase külge. Füsioloogiliselt on need täiesti ohutud ja neid saab eemaldada kas nõudepesumasina puhasti või metalli poleerimisvahendiga.

Sellised roostetäpid, mida nimetatakse pindmiseks roosteks, tulevad roostevabast terasest nõudele ja söögiriistadele tavaliselt üle muudest allikatest. Nendeks võivad olla nt mitte roostevabad kruvid, millega keeratakse pottidele ja pannidele käepidemeid külge. Muud roosteallikad võivad olla koorunud emailitud kööginõud, koorimisnoad, teekurnad või muud kööginõud, mis on valmistatud madallegeeritud terasest. Teine levinud põhjus pindmise rooste tekkeks on nõuderaamide kahjustatud plastmassist kate, mis paljastab selle all olevad metallvardad. Pesuvesi levitab tekkinud roostet masinas ja ladestab selle roostevabast terasest esemetele. Nõudepesuvahend ise ei saa roostet põhjustada. Harvadel juhtudel toob rooste masinasse kraanivesi.

Kõige sagedasem korrosioon roostevabal terasel on murenemine, millel on materjalile hävitav mõju. Noaterad on sellele eriti altid. Murenemine algab tillukestest, nõelapiste moodi aukudest, mis on palja silmaga nähtamatud. Kui augud kasvavad, võib tumehalli kuni musta värvi teralise struktuuriga kahjustatud ala olla mitme millimeetri suurune. Sellise korrosiooni põhjuseks on kaitsva pealiskihi lagunemine. Lagunemist põhjustavad kloriidid, mida leidub tavalise soola kujul joogivees ja toidujääkides. Ka toidus leiduvad happed tugevdavad seda efekti. Seetõttu on oluline veenduda soolamahutit veepehmendaja jaoks uuesti täites, et nõudepesumasina põhja või muudele osadele ei jääks mistahes ajaks nõudepesumasina soola. Seda saab vältida, käivitades uuemates nõudepesumasinates eelloputuse või lühitsükli, et loputada ära kogu mahatilkunud regenereeriv sool või soolalahus, mis on mahutist välja tunginud. Aluselised tooted, nagu pesuainete lahused, ei põhjusta roostevaba terase pinna murenemist.

Piimjat hägu põhjustava klaasi korrosiooni areng sõltub klaasi tüübist ja nõudepesu tingimustest. Vaatamata oma keemilisele vastupidavusele võivad isegi puhas vesi või vesilahused klaasi aja jooksul kahjustada. Selle tagajärjel lekivad ained välja ja klaas näib luitunud. Efekti tugevdavad pidev märja ja kuiva etapi vaheldumine ning temperatuuri kõikumised (vaheloputusega pesutsükli ajal). Kuid see võib võtta kaua aega, enne kui klaaside nõudepesumasinas pesemise tõttu hakkavad ilmnema nähtavad efektid, nagu hägusus või piimjad jutid. Kuna klaas on tavaliselt sädelev ja läbipaistev, muutub kõik ebaharilik äkitselt äratuntavaks. Kasutatava pesuaine tüübiga ei ole mingit seost. Seda tüüpi klaasi korrosioon võib ilmneda mistahes marki automaatse nõudepesu vahendiga. Somat All in One'i või Somat Goldi toodetel on sisseehitatud klaasi kaitse funktsioon, mis aitab klaase kauem korrosiooni eest kaitsta.
Siin on kasulik näpunäide tulevikuks: kui ostate uusi klaase, otsige märgistusi või teateid sobivuse kohta masinpesuks. Mõned tootjad garanteerivad klaaside vastupidavuse teatud hulgale kordadele nõudepesumasinas.

Kriimustused on alati klaasi pinnale avaldatud mehaanilise toime tagajärg. Igapäevases kasutuses leidub vaevu klaasi, millel ei oleks selliseid kahjustusi. Nõudepesu ajal masinas tekivad kriimustused ja hõõrdumisjäljed eriti siis, kui klaase koksitakse üksteise või muude kõvade esemete vastu. See juhtub kas masinasse paigutamise ajal või juhul, kui need seisavad raamil liiga lähestikku, nii et puutuvad üksteise vastu. Kuna klaasid kipuvad pesemise ajal keerlema, võivad tulemuseks olla rõngakujulised hõõrdumisjäljed ümberringi. Kriimustused võivad esineda üksikult või üle terve klaasi. Need võivad ka laieneda, nii et moodustub laik või ring. Hõõrdumisjäljed on esialgsed kahjustused, mida ei ole tavaliselt palja silmaga näha. Mikroskoobi all on tuvastatavad väga peened praod, mis asetsevad üksteise vastas nagu soomused. Need muutuvad peenteks nähtavateks pragudeks alles siis, kui masinpesu korratakse. Üldiselt ei ole ka kriimustusi klaasil esialgu inimsilmaga näha. Mida sagedamini klaasi masinas pestakse, seda rohkem muutuvad kriimustused nähtavaks, kuna vesi ja vesised pesulahused tungivad kriimustustesse ja väikestesse pragudesse. Selle tagajärjel irduvad klaasiosakesed, mis on juba peaaegu lahtised. Lõpuks kiirendab protsessi temperatuuri langus kuuma pesutsükli ja külma keskmise tsükli vahel.

Erinevalt levinud arvamusest, et klaas on väga sile ja läbitungimatu, on selle pind tegelikult krobeda ja ebaregulaarse struktuuriga, mida võib mikroskoobi all näha. Tillukesed mustuseosakesed võivad sattuda lõhedesse nii kasutamise kui ka nõudepesu ajal ja sõltuvalt nõudepesu tingimustest (valitud programm, puhastamise temperatuur, joa rõhk jne) ei pruugi olla võimalik neid iga kord klaasi pestes eemaldada. See nähtus võib esineda sagedamini just kõrgete klaaside puhul, mille põhjani ei pruugi pihustusjuga alati jõuda. Keemiliste protsesside tagajärjel muutuvad need osakesed aja jooksul ja tekitavad klaasis lõhna. Kui klaasi kasutatakse, kantakse lõhn selle sees olevale joogile üle. Efekt on eriti märgatav karboniseeritud mineraalvee puhul, sest tõusvad süsihappegaasi mullid irrutavad osakesi klaasi seinast ja kannavad need pinnale.
Klaasi korrosioon juba mõnda aega kasutusel olnud klaasidel tekitab ka muutusi pinna struktuuris ja muudab mikroskoopiliste osakeste pinnale lõksu jäämise lihtsamaks.
Selleks, et ebameeldivaid lõhnu klaasidest eemaldada, võib abi olla nende mitu korda järjest pesemisest kõrge temperatuuriga programmiga. Selle ajal peaksid klaasid olema asetatud raamile nii, et pihustusjuga jõuab igale poole nende pinnal. Sõltuvalt klaaside seisundist ja vanusest ei pruugi olla võimalik kõiki lõhnu täielikult kõrvaldada.